Selline vaade avanes hotelli Gabriel aknast linnale. Millegipärast öeldi, et meie tuba on "rahulikul poolel", ehkki akna all oli elava liiklusega tänav. Aga mine tea, võib-olla oli teisel pool, hotelli sissepääsu juures kärarikkam.
Tuba ise ja ka hotelli koridorid olid viisakad, ehkki üsna kitsad. Äpardus juhtus WC-ga - üks prill-laua kaant kinni hoidnud kruvi oli nii läbi roostetanud, et läks katki ning pool kruvi läks kanalisatsioonist alla.
Muidugi läksime pärast enda sisseseadmist peagi "suurde linna" kolama ning alustasime lähikonnast - Montparnasse'i tornist.
Selline ta on, Montparnasse'i torn. 59-korruseline, umbes paarisaja meetri kõrgune. Vaateid saab nautida vaid 56. korruselt - viimane korrus, mis viib katuseterrassile, pidi olema turvariski tõttu suletud.
Metroopeatus Corentin-Celton tähendas seda, et just seal asus samanimeline haigla. Või oli Issy-les-Moulineaux üks põhiväljakuid selle nimega ja haigal kah sellepärast selline nimi.
Selline vaade avanes hotelli Gabriel aknast linnale. Millegipärast öeldi, et meie tuba on "rahulikul poolel", ehkki akna all oli elava liiklusega tänav. Aga mine tea, võib-olla oli teisel pool, hotelli sissepääsu juures kärarikkam.
Niisiis, 7. juulil 2008 jätkasime Euroopa-reiside seeriat. Kõigepealt Tallinn-Pariis lennukiga. Siis RER rongiga Charles de Gaulle'i lennujaamast metroovõrku, edasi juba metrooga Pariisi edelapoolsesse eeslinna nimega Issy-les-Moulineaux. Seal ootas meid meie teekonna esimene hotell "Gabriel". Määravaks sai, nagu teistegi hotellide puhul asukoha ja hinna suhe. Metroopeatus oli 5 minuti kaugusel ning ega Montparnasse'i raudteejaamgi mitme maa ja mere taga olnud - metrooga 10 minutit.
