Restoranisaba... 21. sajandi Prantsusmaal!?

Tõepoolest - selline asi on Bordeaux linnas olemas. Restoranisaba! Aga põhjus on hoopis midagi muud kui meil nõukogude ajal. Seistakse just Selle restorani ukse taga. Restoran "L'Entrecote" avab uksed kell veerand kaheksa õhtul. Need inimesed on tulnud sööma just Seda Antrekooti. Muid praade selles restoranis õhtusöögiks ei tehtagi, see üksainus on aga kuulus oma headuse poolest, teab üks sabas seisev daam rääkida. Lisandiks on friikartul, nagu prantslastel ikka. Koos desserdiga on komplektõhtusöök 20 või 22 eurot, ilma desserdita 16 eurot.

Kell saabki 19.15. Restorani kaks korrust täituvad antrekoodigurmaanidest.

Veinikeskus

Bordeaux kesklinnas asub veinimaja, selles tegutseb ka veinikool. Keskmisel pildil on vasakul veinimaja, selle juures olevad lauad kuuluvad veinibaarile. Paremale aga jääb vinoteek. Kõik nad asuvad teatriväljaku vahetus läheduses, teatriväljakul on omakorda mitu kohtingukella.

Bordeaux Garonne'i jõest eemal

Laulatus. Abiellujad olid Celine ja Olivier, kes juba 10 aastat koos elanud ning elanud üle nii häid kui ka raskeid aegu. Jeanne d'Arc, Prantsuse rahvuskangelanna.


Kaklevad kalad. Tüliõunaks on saiakannikas. Luige otsustav sekkumine lahendas tüli - ta lihtsalt sõi saiakannika ära. Botaanikaaia peahoone. Botaanikaaia tiik tundmatu veelinnu pojaga.


Ohakapeenar Botaanikaaias. Purskkaev ja selle lähedal murulapp linnavalitsuse lubadusega: uus muru tuleb tihedam ja vastupidavam!

Atraktsioone kaldapealsel

Paduvihma ei sadanud. See oli jalutamispurskkaev. Jõe ääres oli sel päeval oma uksed avanud sõjalaev "Sagittaire" ("Ambur"). Oli ju rahvuspüha eelõhtu, 13. juuli.

Oli eeskuju Peterburile?

Kohe näha, et Peterburi kaasaegne. Bordeaux kesklinn paistab silma oma 17.-18. sajandi arhitektuuriga.

Raudteejaam

See raudteejaam on nii suur, et ei mahu kaamera vaatevälja. Küll aga mahtusid pildile sealsamas üle tee asuva restorani toidud: mereannid ja salat, talleliha ja pardivarras. Sellised olid Bordeaux trammid. Samasugused sõitsid Tallinna-suuruses Rennes'i linnas metroos.

Remondi tagant paistab linn - Bordeaux!

Selline oli meie esimene pilguheit Bordeaux'le. Need pildid on tehtud küll järgmisel hommikul. Saabusime sinna ju pimedas. Aga üllatunud olime küll. Eriti muidugi selle üle, et meie hotelli sildi kõrval käis kõva lammutamine! Õnneks ei olnud see siiski hotelli kõrvalmaja - pildil nähtav kangialune viis lihtsalt hotelli parklasse.

La Rochelle'i ringvaade

Parajasti oli La Rochelle'is festivali "Francofolie" avapäev. Pikka Hermanni meenutava torni juures väljakul oli tasuta lava, torni taga oleval platsil aga tasuline lava, kus toimus ka festivali avakontsert. "Francofolie" sõnas on küll "hullus", kuid see ei tähenda siiski, et La Rochelle oleks prantslaste crazy city. See on puhtalt laulufestival, kus lauldakse ainult prantsuse keeles. Nimetus on ju ka tuletatud sõnast "francophonie" ehk prantsusekeelsus või prantsuse keele kõnelemine. Iseküsimus, kas seal ainult prantsuse muusika kõlas - igatahes pooled esinejad tundusid nimede poolest rohkem araablaste moodi olevat.

"Prantsuse hullust" jätkus ka vanalinna tänavaile, olgu siis lauljaks lapsed või hoopis noore Michael Jacksoni koopia. Hõbemeestel omakorda tundus olevat töönõupidamine. Plaaž oli inimtühi - festival meelitas ja jahe tuul peletas. Jõudsime avastada majaka, mis korralikult majaderivi järgi joondub, samuti puitmajade kvartali, mille kohta on raske öelda, kas tegemist on millegi uue või hästirenoveeritud vanaga. Grillimeistrit tabas üllatus, et siin on ka Eesti turiste. "Teie ei peaks siin üldse olema!" tähendaski ilmselt seda, et eestlane siinkandis haruldus on.

Pangaröövlid, unistage aga...

Selline tore silt lõbustas möödakäijaid ühe panga uksel. Raha vahetada ei saa, sest raha lihtsalt ei ole. Kõik. Pangaröövlid, tere tulemast ajaloo prügikasti :-)

La Rochelle'i raudteejaam

Muidu kena jaam, aga perroonil istudes võis end kindlalt tunda vaid tellingute all, sest üleval oli palju linde ning nende juurest ikka aeg-ajalt tilkus midagi...

Jaamahoonet, nagu näha, ei peeta ilmaaegu arhitektuuripärliks. Aga tal on üks sarnane puudus paljude teistega - pakihoidu pole! Põhjust võib igaüks aimata - puuduvad vajalikud turvameetmed.

Õnneks oli olemas päästev "Basseini kohvik". Turismiinfokeskus soovitas pöörduda mõne baari poole, et ehk saab nende juurde jätta. Näib, et see on neis maades üsna levinud tava. Igatahes oli Café du Bassin'i baaripidaja pikemalt mõtlemata nõus. Nii pääsesime seegi kord kaameli rollist ja saime vabalt linnaga tutvuda.

Nelja rongisõiduga La Rochelle'i

Viimane pilguheit Lannioni klaasseintega jaamale - ja läks lahti teekond Lannion-Guingamp, Guingamp-Rennes, Rennes-Nantes ja Nantes- La Rochelle. Rennes'i raudteejaamas otsustasime lõunat süüa. Roastbeef oli selline, nagu ta olema peab, aga mingil põhjusel olid ka kartulid kõrval poolküpsed. Nantes-La Rochelle'i rongis istusime kabiinis, mille taolisi oleme tavaliselt näinud filmist. Tee peal hakkas silma jaamahoone, mis meenutab väga Rakvere oma.