Jäime düünile pisut liiga kauaks. Mul oli viimase bussi väljumisaeg meeles täpselt tunnise nihkega.Ega siis muud üle jäänud kui hakkasime tempokalt Arcachoni poole tagasi vantsima, et ikka viimasele rongile jõuaks. Lootsin hääletades peatada mööduvaid autosid, aga tulemusteta...
Kui oli jäänud umbes 5 kilomeetrit, nägin üht naist autoga kuhugi startimas. Küsisin, et kas ta sõidab Arcachoni. Sinna ta ei sõitnud, aga selles suunas küll. Saime siis 2 kilomeetrit edumaad. Olime rõõmsad.
Edasi kõndida ei tulnudki kuigi palju. Ühes bensiinijaamas asus kuhugi teele rühm lõbusaid noori kahe autoga. Ma ei jõudnud isegi lauset lõpetada, kui neile oli juba selge, et me tahame Arcachoni jõuda. Nende sihtkoht oli kogunisti raudteejaam! Olime eriti rõõmsad. Noored paistsid minevat kuhugi pidusse. Täiesti arusaadav - oli ju rahvuspüha eelõhtu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar